Õpetajale · In English

Balti kett tunnis

Valmis 45-minutiline tund 23. augusti 1989 inimketi kohta, mis tugineb selle saidi tasuta interaktiivsele kaardile. Midagi ei pea paigaldama ega registreeruma: vaja on ekraani, projektorit ja seda lehte.

12–18 aAjalugu, ühiskonnaõpetus
45 minutitKuus lühikest osa, lihtne lühendada
Neli keeltEesti, läti, leedu ja inglise keel
TasutaTöötab igas uuemas brauseris

Prindi tunnikava. Prinditud versioonis on kõik lingid täies pikkuses. Klassi seinale sobib A3-plakat (PDF) teekonna, põhiarvude, ajatelje ja QR-koodiga 3D-lennu juurde.

Mida õpilased õpivad

Mis juhtus 23. augustil 1989 ja miks valiti just see kuupäev.
Kuidas 1939. aasta Molotovi–Ribbentropi pakt ja selle salaprotokoll mõjutasid Eesti, Läti ja Leedu saatust.
Kuidas umbes kaks miljonit inimest korraldasid ilma mobiiltelefonide ja internetita rahumeelse meeleavalduse kolmes riigis ning mida see kaasa tõi.

Tund samm-sammult

5minutit

1. Soojendus: kui pikk on 675 km?

Lase klassil arvata, kui pikk inimkett oli. Seejärel aseta päris kett õiges mõõtkavas oma kodulinna peale.

Näide: kett Tartu peale asetatuna →

Ava menüü ja vali Kui pikk see oli?, et otsida oma linna. Tartust alustades jõuaks keti lõpp Valgevenesse, Minski lähedale.

10minutit

2. Miks just 23. august?

Ava ajaloo osa ja käi läbi iga ajastu kaart: iseseisvus 1918, pakt 1939, nõukogude okupatsioon 1940 ja sellele järgnenud aastad.

Ava ajaloo osa →

23. augustil 1939 sõlmisid natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit lepingu. Salaprotokolliga jagati Ida-Euroopa omavahel ära. Järgmisel aastal okupeeris Punaarmee kõik kolm Balti riiki. Täpselt viiskümmend aastat hiljem seisid inimesed reas Tallinnast Vilniuseni, et öelda: me teame salakokkuleppest ja tahame oma riiki tagasi.

Juhi ajateljel tähelepanu 1941. ja 1949. aasta massiküüditamistele. Need mõjutasid paljusid peresid nii Balti riikides kui ka väliseesti kogukondades.

10minutit

3. Lenda mööda ketti

Mängi ette neljaminutiline lend Tallinnast Vilniuseni. See peatub kaheteistkümnes kohas, kus näeb tol päeval tehtud fotot ja kuuleb katket Eesti Raadio otseülekandest.

Alusta lendu →

Jaga klass kolme rühma, iga riigi kohta üks. Iga rühm paneb oma lõigult kirja ühe detaili, mida arutelus jagada: koha, arvu või foto.

8minutit

4. Kuidas see õnnestus?

Mobiiltelefone ega internetti polnud. Inimesed leidsid oma koha ketis raadio, ajalehtede ja suusõnalise teabe abil. Kaks funktsiooni aitavad õpilastel seda ette kujutada:

Anna sõna edasi. Eesti lõigul anti suust suhu edasi sõna „Vabadus”. Vaata, kuidas see jõuab Läti piirini.
Ava „Anna sõna edasi” →
Seisa ketis. Vali ükskõik milline keti kilomeeter ja vaata, kus oleksid seisnud ning umbes kui palju inimesi su ümber oli.
Seisa 300. kilomeetril →

10minutit

5. Arutelu

Miks valisid korraldajad sinu arvates inimketi, mitte rongkäigu või miitingu ühes linnas?
Meeleavaldus kestis vaid viisteist minutit. Miks võisid need viisteist minutit nii palju tähendada?
Kolm päeva hiljem mõistis Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei keti üleriigilises televisioonis hukka. Neli kuud hiljem tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks. Mis muutus ja miks?
Kett oli täiesti rahumeelne. Millised on vägivallatu protesti tugevused ja piirid?
2013. aastal moodustas umbes 1,6 miljonit inimest Kataloonia keti ja 2019. aastal võttis idee üle Hongkongi kett. Miks sellised ideed levivad?

2minutit

6. Kokkuvõte: viktoriin

Lõpeta lühikese viktoriiniga, kas koos klassiga projektoril või õpilaste telefonides.

Ava viktoriin →

Aega on vähe? Osad 1, 3 ja 6 moodustavad omaette 20-minutilise tunni.

Mõisted

Molotovi–Ribbentropi pakt: Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping, sõlmiti 23. augustil 1939.
Salaprotokoll: Pakti varjatud osa, millega kaks suurriiki jagasid Ida-Euroopa omavahel ära ja Balti riigid jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri.
Okupatsioon: Riigi allutamine võõra armee kontrollile. Punaarmee okupeeris Eesti, Läti ja Leedu 1940. aasta juunis.
Küüditamine: Inimeste sunniviisiline äraviimine kodumaalt. 1941. ja 1949. aastal saadeti kümned tuhanded Balti pered Siberisse.
Rahvarinne, Sąjūdis: Massiliikumised Eestis (Rahvarinne), Lätis (Tautas fronte) ja Leedus (Sąjūdis), mis kett korraldasid.
Laulev revolutsioon: Rahumeelne liikumine Balti riikides aastatel 1987–1991, mis sai nime 1988. aasta suurte öölaulupidude järgi.
Iseseisvuse taastamine: Leedu 11. märtsil 1990, Eesti 20. augustil 1991 ja Läti 21. augustil 1991.

Kodutöö ja lisaülesanded

Küsi kodus. Õpilased küsivad vanematelt või vanavanematelt, kus nad 23. augustil 1989 olid, ja märgivad koha lennu lõpus kaardile.
Loe kogu lugu. Loo lehel on kõik peatused, 40 arhiivifotot ja täielik ajatelg, mis sobivad uurimistööks või esseeks.
Võrdle. Õpilased uurivad Kataloonia ketti (2013) või Hongkongi ketti (2019) ning võrdlevad nende eesmärke ja tulemusi Balti ketiga.

Eesti koolidele välismaal

Interaktiivne kaart töötab neljas keeles, nii et see sobib hästi välismaa eesti koolidele ja täienduskoolidele. Kõik selle lehe lingid avavad kaardi eesti keeles; kaardi nurgas saab keelt vahetada. Sama tunnikava inglise keeles sobib segakeelsetesse klassidesse.

Allikad

Saidi faktid pärinevad Eesti Ajaloomuuseumist, Vabamust, Läti Rahvusliku Ajaloomuuseumi Rahvarinde muuseumist, Leedu ametlikust portaalist lithuania.lt, ERR-i raadioarhiivist ja UNESCO maailmamälu registrist. Täielik loetelu on loo lehel. Arhiivifotod on Wikimedia Commonsist, igaühel on märgitud fotograaf ja litsents.