The Baltic Way

Umbes kaks miljonit inimest võtsid viieteistkümneks minutiks käest kinni ja moodustasid ligi 675 km pikkuse inimketi Tallinnast üle Riia Vilniuseni. Nii tähistati Molotovi–Ribbentropi pakti 50. aastapäeva – pakti, mille salaprotokollid jagasid piirkonna Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel.

Balti kett: teekond Tallinnast Vilniusse

1. Tallinn. Eestis korraldas Balti keti Rahvarinne ja see päev kuulutati puhkepäevaks. Kell 19 alustas Eesti Raadio otseülekannet Toompealt Pika Hermanni juurest, kus lehvis sinimustvalge juba 24. veebruarist 1989.
2. Rapla – Türi. Eesti lõik pidi algul kulgema läbi Pärnu. Augusti alguses muudeti marsruuti ja inimkett viidi sisemaale, läbi Rapla, Türi ja Viljandi. Käru ja Särevere Balti keti mälestusmärgid avati mõni tund enne inimketi moodustumist.
3. Viljandi. Kella 17-st oli Eesti Raadio eetris kolmetunnine otsesaade „Meie hoiame ühte”: laulud, luuletused, reportaažid teelt ja liiklusinfo. Paljud seisid teeääres kaasaskantava raadioga. Eesti lõigul anti suust suhu edasi sõna „Vabadus”.
4. Eesti–Läti piir. Eesti ja Läti Rahvarinde juhid kogunesid piirile, kus süüdati hiiglaslik must rist. Pärast Balti ketti tulid paljud siia, Nuia ja Rūjiena vahele, et põletada lõketes totalitaarsete režiimide loosungeid.
5. Valmiera. Lätis korraldas Balti keti Läti Rahvarinne, kelle hinnangul osales umbes 400 000 lätlast.
6. Cēsis – Sigulda. Tasuta bussid viisid inimesed neile määratud teelõigule. Mõni tööandja maksis sõidu kinni, teine ei lubanud töötajatel vaba päeva võtta. Lennukitelt ja helikopteritelt filmitud kaadritel paistis maastikul peaaegu katkematu inimrida.
7. Riia. Inimkett läbis Riiat, kolme pealinna keskmist lüli. Kaks aastat varem, 23. augustil 1987, olid inimesed Molotovi–Ribbentropi pakti aastapäeval Vabadussamba juurde lilli viinud ja rahvahulk aeti laiali.
8. Ķekava – Iecava – Bauska. Riiast lõuna pool järgis inimkett Via Baltica maanteed läbi Ķekava, Iecava ja Bauska Leedu poole.
9. Läti–Leedu piir. Leedus korraldas Balti keti Sąjūdis. Leedu lõik oli umbes 220 km pikk.
10. Pasvalys – Panevėžys. Osalejate arvu hinnangud lahknesid. Reuters teatas umbes 1 000 000 leedulasest ja 700 000 eestlasest, korraldajad olid oodanud kokku 1 500 000 inimest.
11. Ukmergė – Širvintos. Viimane lõik kulges mööda A2 maanteed läbi Ukmergė ja Širvintose ning Ukmergės tänavat pidi Vilniusesse. Inimketi kohal lendasid lennukid, mis aitasid seda koordineerida.
12. Vilnius. Inimkett lõppes Gediminase lossitorni juures, kus lehvis Leedu lipp taas alates 7. oktoobrist 1988. Toomkiriku väljakule kogunes küünaldega umbes 5000 inimest.

Ajatelg

• 16.02.1918: Leedu kuulutab Vilniuses välja iseseisvuse.
• 24.02.1918: Tallinnas kuulutatakse välja Eesti Vabariik. See päev on tänini Eesti iseseisvuspäev.
• 18.11.1918: Läti kuulutab Riias välja iseseisvuse.
• 23.08.1939: Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmivad Molotovi–Ribbentropi pakti. Salaprotokoll jagab Ida-Euroopa nende vahel ja jätab Balti riigid Nõukogude mõjusfääri.
• 06.1940: Pärast 15. ja 16. juuni ultimaatumeid okupeerib Punaarmee kõik kolm riiki. Augustis 1940 liidetakse need NSV Liiduga.
• 14.06.1941: Kõigis kolmes riigis toimuvad samal päeval esimesed massiküüditamised. Balti riikidest viiakse Siberisse ja teistesse Nõukogude Liidu kaugetesse paikadesse ligikaudu 45 000 inimest, paljud mehed saadetakse vangilaagritesse.
• 1941–1944: Pärast rünnakut Nõukogude Liidule okupeerib piirkonna Natsi-Saksamaa.
• 1944: Punaarmee tagasitulekul põgenetakse paatidega Rootsi või maad mööda Saksamaale. Sõja lõpuks on kolmest riigist lahkunud ligi 300 000 inimest: Eestist umbes 80 000 ja Leedust 60 000–70 000, Läti põgenikke on 1945. aasta alguseks Saksamaa laagrites umbes 170 000. Pärast aastaid põgenikelaagrites asuvad paljud elama Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Suurbritanniasse ja Austraaliasse ning loovad seal pagulaskogukonnad.
• 25.03.1949: Märtsiküüditamisel viiakse mõne päevaga kolmest riigist ära ligi 95 000 inimest, enamik neist maapered.
• 23.08.1987: Molotovi–Ribbentropi pakti aastapäeval kogunevad inimesed Tallinnas Hirveparki, Riias Vabadussamba juurde ja Vilniuses Adam Mickiewiczi mälestusmärgi juurde ning nõuavad salaprotokollide avalikustamist.
• 03.06.1988: Vilniuses asutatakse Leedu Liikumine Ümberkorralduste Toetuseks, Sąjūdis.
• 06.1988: Öised laulupeod Tallinna lauluväljakul annavad liikumisele nime: laulev revolutsioon.
• 23.08.1988: Vilniuse Vingise pargis toimub pakti aastapäeval suur miiting, mis mõistab pakti hukka.
• 11.09.1988: „Eestimaa laul” toob Tallinna lauluväljakule tohutu rahvahulga, sageli mainitakse 300 000 inimest. Seal nõutakse avalikult iseseisvuse taastamist.
• 10.1988: Rahvarinne peab asutamiskongressi 1. oktoobril ja Läti Tautas fronte 8.–9. oktoobril.
• 16.11.1988: Eesti NSV Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mis seab Eesti seadused kõrgemale NSV Liidu omadest.
• 24.02.1989: Iseseisvuspäeva hommikul heisatakse Pika Hermanni torni sinimustvalge.
• 12.08.1989: Cēsise lähedal Lenčis teevad kolm liikumist Balti keti kohta viimased ühised otsused ja võtavad vastu Cēsise kommünikee. Kohtumispaika hoitakse saladuses.
• 23.08.1989: Balti kett: umbes kaks miljonit inimest hoiavad kella 19-st 15 minutit käest kinni, umbes 675 km ulatuses Tallinnast Riia kaudu Vilniuseni.
• 26.08.1989: Nõukogude televisioonis loetakse ette NLKP Keskkomitee avaldus, mis tembeldab liikumised „natsionalistlikeks, ekstremistlikeks rühmitusteks” ja hoiatab „katastroofiliste” tagajärgede eest. Järgmisel päeval ilmub see „Pravda“ esiküljel. Ähvardused jäävad täide viimata.
• 24.12.1989: NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistab salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need allakirjutamise hetkest kehtetuks.
• 11.03.1990: Leedu taastab iseseisvuse – esimesena Nõukogude liiduvabariikidest.
• 1990: Eesti (30. märtsil) ja Läti (4. mail) kuulutavad välja üleminekuaja iseseisvuse taastamiseni.
• 13.01.1991: Nõukogude väed tungivad Vilniuse teletornile, hukkub 14 relvastamata tsiviilisikut. Samal päeval hakkavad Riia elanikud tähtsate hoonete ümber barrikaade ehitama.
• 20.01.1991: Riias ründavad OMON-i eriüksuslased Läti siseministeeriumi. Surma saavad kaks miilitsatöötajat, kaks filmioperaatorit ja 17-aastane koolipoiss. Barrikaade valvatakse umbes 27. jaanuarini.
• 20.08.1991: Moskva riigipöördekatse ajal taastab Eesti iseseisvuse. Läti järgneb 21. augustil.
• 06.09.1991: Nõukogude valitsus tunnustab Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.
• 1993–1994: Viimased Vene väed lahkuvad Leedust 31. augustil 1993, Eestist ja Lätist 31. augustil 1994.
• 2004: Kolm riiki ühinevad 29. märtsil NATO-ga ja 1. mail Euroopa Liiduga.
• 2009: 38 Balti keti dokumenti kantakse UNESCO maailma mälu registrisse. Euroopa Parlament kuulutab 23. augusti stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks.
• 02.07.2013: Brüsselis Euroopa Parlamendi juures avatakse Balti keti allee ja mälestustahvel, mis austab Euroopa pikimat inimketti.
• 11.09.2013: Balti ketist inspireerituna moodustab umbes 1,6 miljonit inimest Kataloonia keti, mis ulatub üle 400 km.
• 23.08.2019: 30. aastapäeval ulatub Hongkongi kett üle linna umbes 50 km. Korraldajate hinnangul osales 210 000 inimest.

Balti keti telgitagused

Fakte kogus selle projekti jaoks Anna Zeibārte, Läti Rahvusliku Ajaloomuuseumi Rahvarinde muuseumi osakonna juhataja.

Kuidas seda ette valmistati

• Viimased ühised otsused tehti 12. augustil Cēsise lähedal Raiskumsi vallas Lenčis. Kohtumispaika hoiti saladuses: Cēsise rahvarindlased juhatasid delegatsioonid sinna eri maanteid mööda, et jälgi segada.
• Balti keti korraldasid vähem kui kuue nädalaga ühiselt kolm liikumist: Eestimaa Rahvarinne, Läti Rahvarinne ja Leedu Sąjūdis.
• Läti tegevusrühma, umbes kümmet inimest, juhtis Sandra Kalniete.
• Läti Rahvarinde Bauska, Riia, Cēsise ja Valmiera rajooni osakonnad jagasid oma lõigu kilomeetrite kaupa. Igal kilomeetril ja igal sajal meetril oli oma vastutaja.
• Kurzeme ja Zemgale elanikud suunati Bauska lõigule, Vidzeme ja Latgale omad Cēsise ja Valmiera lõigule.
• Cēsise rajoonis avaldas ajaleht „Padomju Druva“ iga kilomeetri kohta, millised osakonnad seal seisavad.
• Liepāja rahvarindlased sõitsid Bauska lõigule. Punavalgepunaseid lippe õmmeldi salaja galanteriivabrikus „Lauma“.
• Kus inimestest puudu jäi, paluti tühimikud täita lippude, vööde või jakivarrukatega.
• Teave levis ajalehe „Atmoda“, transistorraadiote ja lühilaine-raadioamatööride kaudu. Läti Rahvarinde infokeskust juhtis Sarmīte Ēlerte.
• Cēsise kommünikee nägi ette ka muud: Eestis pidid ketis seisjad andma suust suhu edasi sõna „Vabadus“, Lätis pidi koguma allkirju erilisele pöördumisele ning Läti piiridel Eesti ja Leeduga pidid toimuma miitingud.
• Cēsise kohtumisel arutati ka, mida teha Nõukogude armee või KGB provokatsioonide korral.
• Cēsises vastu võetud pöördumine „Balti kett – tee Euroopa viimaste koloniaalalade vabastamiseni“ ilmus osaliselt ajalehes „Padomju Jaunatne“ ja saadeti faksiga välismaale.
• Leedus viidi inimesed oma kohtadele ketis ligikaudu 60 000 autoga.

Raadiokeeld ja viimase hetke draama

• Läti Raadio otseülekanne pidi aitama inimesi oma kohtadele juhatada ja liiklust suunata. Rajoonide koordinaatoritel kästi kindlal ajal autoraadiod sisse lülitada.
• 23. augusti hommikul keelas Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär Ivars Ķezbers ülekande. Lubati vaid eelnevalt salvestatud kümneminutilist pöördumist.
• Kuna otseülekannet kasutada ei saanud, pidi Dainis Īvāns kaks tundi ette nägema, mida inimesed tegema peavad. Kõne aitas raadios salvestada ajakirjanik Normunds Beļskis ja see läks eetrisse kell 19.00.
• Pärast salvestamist sõitis Īvāns Läti–Eesti piirile suurele miitingule. Oma kõnet ta õieti ei kuulnudki: ühes kõrvas kõlas Eesti Raadiost Marju Lauristini hääl, teises Läti Raadiost tema enda oma.
• Sandra Kalniete ja Jānis Škapars jäid Ķekava lähedal ummikusse ning elasid ajaloolise hetke üle lehmadega veoauto vastu surutuna.
• Kett katkes vaid raudteeülesõitudel. Vahejuhtumeid ega vigastatuid ei olnud.
• Sigulda maantee ääres asunud kõrtsis „Sēnīte“ ei olnud 15 minutit ainsatki külastajat.
• Eestis kuulutati Balti keti päev puhkepäevaks.
• Eesti Raadio edastas aktsiooni ajal kolmetunnise erisaate, kus kõlasid laulud ja luule, reportaažid ketist ning teave osalejatele.

Reaktsioon ja mõju

• Balti ketti uudistest vaadates ütles Gorbatšov väidetavasti oma nõunikule Anatoli Tšernjajevile, et balti rahvaid tagasi ei saa: „nad lahkuvad“.
• Īvānsi sõnul kirjutas USA president George H. W. Bush pärast aktsiooni Gorbatšovile ja kutsus Balti ja Poola küsimuses üles ettevaatlikkusele ja mõõdukusele.
• 24. augustil 1989 tsiteeris The New York Times tallinlannat, kes oli tulnud ketti oma seitsmeaastaste kaksikutest poegadega.
• Sandra Kalniete on öelnud, et pärast Balti ketti hakkas Lääs nägema mitte natsionalistide rühmakesi, vaid rahvaid, kes tahavad oma vabadust tagasi.
• Pikkuseks märgitakse Läti allikates sageli 600 km, 1989. aasta USA ajakirjanduses ka 370 miili (umbes 595 km).
• 26. augustil, vaid kolm päeva pärast Balti ketti, võttis NLKP Keskkomitee vastu terava avalduse olukorra kohta Balti vabariikides. 27. augustil ilmus see partei häälekandja „Pravda“ esiküljel: Balti liikumisi süüdistati natsionalistliku hüsteeria õhutamises ja hoiatati katastroofiliste tagajärgede eest, kui nad oma eesmärgid saavutavad.
• 29. augustil avaldati see ka Läti ajalehes „Padomju Jaunatne“. Vastuseks koostasid Läti Rahvarinde volikogu juhatus ja Läti NSV Ülemnõukogu saadikud oma avalduse „Läti rahvale“, milles kutsuti hoidma ühtsust ja mitte alluma provokatsioonidele.
• Balti kett aitas maailmal paremini mõista Balti rahvaste iseseisvuspüüdlusi ja juhtis kogu maailma tähelepanu Molotovi–Ribbentropi pakti salaprotokollidele.

Läti Rahvarinde muuseum ja Balti kett

• Kõik, mis puudutas Balti ketti Lätis, kavandati ja lepiti kokku Riias Vecpilsētas iela 13/15, kus asus toona Läti Rahvarinde peakorter.
• Muuseumis on valge kampsun tikitud Läti vapiga, mida Īvāns kandis Balti ketis. Selle oli talle kinkinud Kanadas elav pagulaslätlanna; muuseumile anti kampsun üle Läti Rahvarinde 28. aastapäeval.
• Īvānsi Balti keti kõne käsikiri leiti aastaid hiljem tema maamaja pööningult teiste paberite hulgast ja ta andis selle muuseumile. Läti Raadio arhiivis algne salvestis säilinud ei olnud, nii et 2019. aasta suvel, Balti keti 30. aastapäeva eel, salvestati kõne käsikirja järgi uuesti Läti Rahvusraamatukogu helistuudios.
• Īvāns on hiljem tõdenud, et Balti kett õnnestus Lätis tänu inimeste vaimustusele ning Läti Rahvarinde kohalike osakondade juhtide distsipliinile ja organiseerimisoskusele.
• 30. juulil 2009 kanti Balti keti dokumendipärand UNESCO programmi „Maailma mälu“ rahvusvahelisse registrisse. Nominatsiooni „Balti kett – vabaduse nimel kolme riiki ühendanud inimkett“ koostasid ühiselt Läti, Leedu ja Eesti asjatundjad.
• 2. juulil 2013 avati Brüsselis Euroopa Parlamendi juures Balti keti allee ja mälestustahvel, mis austab Euroopa pikimat inimketti.

Arhiivist

• Plakat Eestis: „Lõpp Eesti okupeerimisele”. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Käest kinni teeäärel Eestis. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Sinimustvalgega teeäärel ootamas. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• „Pool sajandit MRP-d, pool sajandit orjust.” MRP on Molotovi–Ribbentropi pakt. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• „Naerata. Ükski pakt ei kesta kaua.” (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Mehed kannavad loosungeid mööda maanteed Eestis. Ühel neist algab tekst sõnaga „Nõuame…”. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Inimkett üle lagedate põldude Eestis. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Naised hoiavad Eestis teeäärel käest kinni, nende kõrval pargitud auto ja käsitsi kirjutatud loosung. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Cēsise–Valmiera maantee 10. kilomeetril. (Laimonis Stīpnieks, CC BY-SA 4.0)
• Riia–Pihkva maanteel Ropaži lähedal. (Valdis Vīksne, CC BY-SA 4.0)
• Noored Riias Vabadusmonumendi jalamil. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Riias Vabadussamba jalamil hoiavad naised käes noorte meeste portreesid ja küsimärki. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Naine asetab Riias Vabadussamba jalamile lilli, ümberringi koguneb rahvas. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Ingliskeelne loosung Riias: „49 years … occupation of Baltic states – shame on the world civilization” (49 aastat Balti riikide okupatsiooni – häbi maailma tsivilisatsioonile). (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Riia–Bauska maanteel Ķekava lähedal. (Uldis Pinka, CC BY-SA 4.0)
• Teeviit Leedus Pasvalyse rajoonis: Riiani 110 km, Tallinnani 421 km. (Kusurija, CC BY-SA 3.0)
• Üritus Panevėžyse tänasel Vabaduse väljakul, toona Lenini väljakul. (Jonas Ambraška, CC BY-SA 4.0)
• Bussid ja autod Vilniuse–Panevėžyse maanteel teel neile määratud kohtadesse. (Antanas Gylys, CC BY-SA 4.0)
• Širvintose lähedal Leedus. (Radvilė Morkūnaitė, CC BY-SA 4.0)
• Lennuk An-2 inimketi kohal. Lennukitega aidati inimketti koordineerida ning seda pildistati ja filmiti. (Janina Kafemanaitė-Lesickienė, CC BY-SA 4.0)
• Vilniuses Rohelise silla juures. (Jonas Kernagis, Lithuanian State Central Archives, CC BY 4.0)
• Küünlad ja leinalintidega Leedu lipud ajakirjas Moteris. (L. Vasauskas, CC BY-SA 4.0)
• Ummik pärast Balti ketti, kui inimesed sõitsid tagasi Panevėžysse. (Petras Kareckas, CC BY-SA 4.0)
• Loosung üle tee: „Eestimaa eestimaalastele”. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Väljasirutatud kätega teeäärel Eestis. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Käest kinni loosungi all, madala õhtupäikese vastu. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Käest kinni inimrida lagedal maal Eestis. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Teeäärde pargitud buss ja sinimustvalge. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Plakatid bussi kõrval Eestis. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Käest kinni puude all, sinimustvalged lipud käes. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Lehvitamas autoaknast Eestis. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Rahvahulk Riias Vabadusmonumendi juures. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Lilled Vabadusmonumendi jalamil Riias. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Lipud Vabadussamba ees Riias. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Inimkett Riias Lenini tänaval, praegusel Brīvības ielal. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Käest kinni Leedus Pasvalyse rajoonis, musta lipu all. (Rimantas Lazdynas, CC BY-SA 3.0)
• Inimkett maantee ääres Leedus Pasvalyse rajoonis. (Rimantas Lazdynas, CC BY-SA 3.0)
• Maišiagala lähedal, Vilniusest umbes 22 km kaugusel. Fotograaf tuli siia koos perega. (Gasparas Genzbigelis (Europeana 1989), CC BY-SA 3.0)
• Vilniuse–Ukmergė maanteel Molėtai piirkonnas. (Saulius Gruodis, Lithuanian State Central Archives, CC BY 4.0)
• Inimkett maanteel Vilniuses. (Vladas Ščiavinskas, Lithuanian State Central Archives, CC BY 4.0)
• Sinimustvalged teeäärel ja plakat „Naerata. Ükski pakt ei kesta kaua.” (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Pered lippudega kõnnivad mööda teed oma kohale inimketis. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Plakatid teeäärel: „Moskva! Käed eemale Baltimailt!” ja „Lõpetage Balti riikide okupeerimine”. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Poiss teeäärel, tema taga inimketi kohal loosung. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Ootamas teeäärel plakatiga „Lõpp Eesti okupeerimisele”. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Lipud rahvahulga kohal Balti keti Eesti lõigul. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Lipp tõuseb tee kohale. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Lipukandja ja veoauto teeäärel lagedal maal. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Vana nõukogude auto sinimustvalgega. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Kaks naist lippudega lagedal maal. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Plakatid Molotovi–Ribbentropi pakti 50. aastapäeva puhul. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Isa kahe väikese lapse ja sinimustvalgega. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Lilled Vabadussamba juures Riias 23. augustil 1989. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Lipud ja kõnelejad Riias Vabadussamba juures. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Maalitud plakat, mis pilkab Hitlerit, Stalinit ja nende 1939. aasta pakti, rahvahulga kohal Vabadussamba lähedal Riias. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• „Nost okupāciju!” („Maha okupatsioon!”) Riias Brīvības bulvāril. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Inimkett Riias Brīvības bulvāril. (Unknown author, CC BY-SA 4.0)
• Vilniuses Šeškinė mäe juures. Ees seisab fotograafi tütar Neringa. (Gediminas Krunglevičius, CC BY-SA 3.0)
• J. Basanavičiause ja Vilniause tänava nurgal Vilniuses. (Eglė Zubienė (Europeana 1989), CC BY-SA 3.0)
• Inimkett Panevėžyses. (Jonas Ambraška, CC BY-SA 3.0)
• Tõstetud käed ja Leedu lipud inimketis. (Kusurija, CC BY-SA 3.0)
• Inimkett Šilagalyse Panevėžyse rajoonis. (Vanda Mačiekienė (Europeana 1989), CC BY-SA 3.0)
• An-2 – samasugune kaheplaaniline lennuk, nagu need, mis puistasid Leedus inimketile lilli. Pildistatud Leedus 2019. aastal. (Terminator216, CC BY-SA 4.0)
• Jalajäljed sillutises Harjumäel Tallinna vanalinnas: „Balti kett · Baltic Way · Tallinn – Riga – Vilnius”. (Yamen, CC BY-SA 4.0)
• 23. august 2009: küünlad märgivad Riias Vabadussamba juurde sümboolset Balti ketti. (J. Šeduikis (Europeana 1989), CC BY-SA 3.0)
• Sinimustvalge heisatakse Pika Hermanni torni 24. veebruari 1989 hommikul. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Rahvas Toompeal 24. veebruaril 1989. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Öine laulupidu Tallinna lauluväljakul 1988. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Lipud laval öisel laulupeol Tallinnas, 1988. (Jaan Künnap, CC BY-SA 4.0)
• Miiting Vilniuses Vingise pargis Molotovi–Ribbentropi pakti hukkamõistmiseks, 23. august 1988. (Lithuanian Central State Archives, CC BY 4.0)
• Sąjūdise liikmed Vilniuses 23. oktoobril 1988. (Lithuanian State Modern Archives, CC BY 4.0)
• Relvastamata mees Nõukogude tanki ees Vilniuses 13. jaanuari 1991 öösel. (Andrius Petrulevičius, Lithuanian Central State Archives, CC BY 4.0)
• Roberts Mūrnieksi matused Riias 19. jaanuaril 1991. Autojuht lasti maha 16. jaanuaril; ta oli üks Riia jaanuarirünnakute ohvreid. (Tomasz Kizny, CC BY-SA 3.0)
• Hongkongi kett 23. augustil 2019, Balti keti 30. aastapäeval. (Studio Incendo, CC BY 2.0)
• Kataloonia keti 235. lõik, 11. september 2013. (Clara Polo Sabat, CC BY-SA 3.0)

Allikad: Estonian History Museum: The Baltic Way, ERR archive: “Meie hoiame ühte”, Estonian Radio, 23 August 1989, Wikipedia: Baltic Way, Vabamu: Balti kett, lithuania.lt: The Baltic Way from Vilnius to Tallinn, UNESCO Memory of the World: The Baltic Way, Wikimedia Commons: Baltic Way photographs

The Baltic Way: the whole story on one page · Balti kett: kogu lugu ühel lehel